Palanga – Klaipeda – Kura säär- Nida – Šiauliai – Ristimägi 21.05-23.05.25

 

1.päev

Väljasõit 7.30 Läti suunas. Sõitsime läbi kauni loodusega Lätimaa ning peale  õhtupoole jõudsime Leetu.

Öömaja, kus olime 2 ööd järjest, on  3-tärni Park hotellis Palangas.

Külastasime Merevaigu muusemi, kus on eksponeeritud 4500 eset. Muuseum avati 1963.a. ning asub varem Tiškevičiuste (Tyszkiewicz) suguvõsale kuulunud uusrenessanss - stiilis lossis Botaanikapargi territooriumil. Pargi väravast mõnekümne sammu kaugusel asub Leedu üks kuulsamaid skulptuure, muinasloost inspireeritud „Ussikuninganna Egle“, pargi kaugemas osas asub Birute mägi, kus olevat elanud paganlik preestrinna Birutè.

2. päev

Hommikul sõitsime Leedu ainukesse sadamalinna Klaipedasse. Sajandeid oli see tähtis Preisimaa linn tuntud Memeli nime all ja on praegu Leedu suuruselt kolmas linn.

Külastasime Delfinaariumit ja meremuuseum-akvaariumit, mis asuvad Klaipeda ajaloolise merekindluse territooriumil.

Imetlesime maailma üht loodusimet – Kura säärt. Poolsaart hõlmav rahvuspark kuulub alates 2000.a. UNESCO maailmapärandi nimistusse. Külastasime Kura sääre üht kõrgemat punkti Parnidise düüni (52 m), kust avanevad suurepärased vaated.

Tutvusime Kura sääre mitteametliku pealinna Nidaga, mille sümboliks on puna-sinised kalurimajakesed.

Imetlesime Nõidade mäele viiva teeraja ääres varitsevaid koomilisi deemonlikke puukujusid, mille kohalikud skulptorid seadsid üles 1980. aastal ja näeme veel muudki huvitavat.

Kaliningradini viiv lühim tee kulgeb mööda Kura säärt. Ligi 100-kilomeetrine Läänemerd ja Kura lahte lahutav maasäär on uskumatult kauni ja omapärase loodusega.

3. päev

Hommikul alustame tagasisõitu.

Koduteel külastasime Leedu suuruselt neljandat linna Šiauliaid. Vaatame renessanss stiilis ehitatud Peeter Pauli kirikut, mis tänu oma 70-meetrisele valguses säravale tornile tundub moodsam kui see päriselt on.

Tegime peatuse Ristimäel. Sadulakujulist küngast katavad tuhanded ristid ja krutsifiksid, mis hakkasid künkale kerkima hukatute mälestuseks pärast tsaarivõimu vastase ülestõusu julma mahasurumist 1831. aastal.

 Õhtul jõudsime koju, väsinud, kuid rahulolevad.

16.05.2025 Vabariigi Presidendi auhindadele loovtööde konverents Tartus

 

16. mail toimus Haridus- ja Teadusministeeriumi Tartu majas Eesti noorte ajalooteemaliste uurimistööde ja praktiliste tööde konkursi KESTMINE JA KATKEKEMISED lõputseremoonia. Kohal oli ligi 120 õpilast, õpetajat, lapsevanemat, samuti žürii ja erinevate mäluasutuste esindajad. Aukülalisena andis raamatupreemiad ja peapreemiad üle proua Sirje Karis.

Are kooli 7.klassitulemused:

1.    Andro Pähkel 7. kl- EAÜSi TÄNUKIRI töö eest ,, Eesti pealinnad. Maakaart Eesti pealinnadest”

2.    Jan- Gerdo Klaas 7. kl- EAÜSi TÄNUKIRI töö eest ,, Ülevaade põnevamatest persoonidest Are Kooli külalisteraamatust”

KOOLI KEVADPIDU

 8.mail toimus Are huvikeskuses kevadpidu, kus astusid üles ka meie klassi imekaunid tantsutüdrukud ja ka Andro. Siin saab vaadata nende etteasteid, kes kohal polnud :)

ARE KOOLI I LOOVTÖÖDE KONVERENTS

 7.mail tehti Are koolis väikestviisi ajalugu, toimus esimene loovtööde konverents. Aasta varem kaitsesid oma loovtööd neli 7.klassi õpilast:

Lili- Marleen ja Kerlin,, Meeskondlik ettevõtlusmäng Creatlon 2024/25"- saavutasid žürii hinnangul peapreemia.

Andro ,,Eesti mitteametlikud pealinnad. Maakaart"- saavutas preemia kui parim idee.

Jan- Gerdo ,, Are Kooli külalisraamatu huvitavamad persoonid"

Kõik olid õnnestujad ja tublid kaitsjad! Loovtöö hinne kõigil 5. 

Meeskondlik ettevõtlusmäng Creatlon ja ettevõtlusmuinasjutt

 

Meeskondlik Creatloni võistlus selleks aastaks läbi. Creatloni aasta statistika:

5. oktoobril 2024. toimunud e-viktoriinil majandusest osales 2542 õpilast 80 koolist. 31. detsembriks registreeris võistlusele 71 tiimi. Meeskonnatöö 1. ülesande lahendused saatsid registreerinuist 38 tiimi 9 koolist. Meeskonnatöö 2. ülesande lahendused saatsid 26 tiimi.

II koht – tiim Arekad Are Koolist koosseisus Lili-Marleen Ojamets ja Kerlin Hütt, 7. klass ning Deivid Saal 8. klass, juhendaja Marju Sepp

Tänavusele ettevõtlusmuinasjuttude võistlusele esitati Eesti eri paigust 93 lugu kirjutise, video ja audimuinasjutu näol, mis kõnelesid ettevõtluse ja töö väärtustest põnevas muinasjutulises võtmes. Toredaid lugusid said noored luua nii individuaalselt kui ka tiimiga koos.

7.-9. klasside arvestuses jagunesid kohad järgmiselt:

I koht Are Kooli tiim Arekad, koosseisus Lili-Marleen Ojamets, Kerlin Hütt  muinasjutuga “Lumeeide õppetund“

Foto: Kelin Hütt ja Lili- Marleen Ojamets,  juhendaja Marju Sepp (JA Eestis, 5.04.2025)

 

Ettevõtlusmuinasjutt

Lumeeide õppetund

 

Kaugel põhjalas, kus talved olid pikad ja härmatis kattis metsa, elas Lumeeit – võimas talvehaldjas, kelle hoole all olid lumi, jää ja külm tuul. Inimesed teadsid, et kui Lumeeit oli lahke, tõi ta maale pehme lumevaiba ja kristallselged jääpurikad, aga kui vihastas, võis saata rahet, pakast, lumetorme või jätta inimesed üldse ilma lumeta.

Ühes külakeses, mis ei asu väga kaugel meist, olid Lumeeide talved alati kaunid ja lumerohked olnud. Viimastel aastatel aga käredate külmakraadidega, kuid maa oli kahjuks lumeta.  Miski oli Lumeeide välja vihastanud. Selles külas elasid kaks noort ettevõtjat: Mart ja Leena. Mõlemad teenisid elatist jää ja lume müümisega, sest külaelanikud ihkasid endiselt valget lumevaipa, suusa- ja kelguradu, lumememmede, -kindluste ehitamist ja muid vahvaid lumiseid talverõõme. Nende kahe noore inimese ärid olid aga väga erinevad.

Mart oli kiire ja kaval poiss. Ta tegi kõik selleks, et äri kiiresti käima läheks ja inimesed palju lund ostaksid. Lumi läks ilmtingimata inimestele peale, sest aastatega oli külas lumi nii haruldaseks muutunud, et igaüks oli nõus selle eest hingehinda maksma.  Mart palkas enda ettevõttesse tööle inimesed, kes kogusid suurte masinatega järvedelt jääd.

 Peagi lasi Mart ehitada endale suured tehased, kus kogutud jää lumeks jahvatati. Ta nõudis oma teenuse eest ebaõiglaselt suurt tasu. Peale selle ei maksnud ta oma töölistele piisavalt ja jättis suurema osa rahast endale. Mart ei hoolinud loodusest ega külarahvast. Ta võttis alati rohkem kui vaja, langetas metsa, et täita oma suuri ladusid, lasi oma tehastest välja mürke, mis mõjusid inimestele ja loodusele halvasti. Marti see aga ei huvitanud, kuna suurte ladude, mürkide ja raha abil toodetud lumi nägi imeline välja. Peagi hakkas külarahvas märkama, et järved kuivavad kiiremini, inimesed ja loomad tehase piirkonnas millegipärast haigestuvad. Metsloomad ja kalad kadusid küla ümbrusest, sest nende elupaik oli muutunud elamiskõlbmatuks.

 ,,See pole minu mure!’’ ütles Mart suure suuga. ,,Kui inimesed tahavad ilusat lund, peavad nad sellise olukorraga arvestama.’’

Leena seevastu tegutses teisiti. Ta mõistis, et loodus peab tasakaalu jääma ja vastutustundlik ettevõtlus on ainuke viis, kuidas äri saab pikaajaliselt edendada. Leena kasutas lume tootmiseks ainult looduslikke külmakaevusid, mis kogusid vett ja külmutasid selle ilma loodust kahjustamata. Algul jahvatas Leena oma jää ise, kuid siis leiutas masina, mis valmistas lund tuule- ja päikeseenergia abil. Peale selle töötas Leena välja ka lumetaastamise meetodi, millega aitas järvedel jääkihi alles jätta, kasutades lumetootmiseks puhastatud heitvett. 

Leena müüs oma lund õiglase hinnaga - tema hinnad olid mõistlikud. Ta hoolitses sellegi eest, et kõik tema alluvad saaksid sissetulekust teenitud osa. Leena kasum ei kasvanud küll nii kiiresti kui Mardil, ent tema äri kasvas kindlalt. Külarahvas hindas Leenat.

Ühel rahulikul ööl ilmus Lumeeit külasse. Kord maa peale kiigates oli ta avastanud, et temast hoolimata oli küla lumevaibaga kaetud. Lisaks olid haldjani jõudnud jutud, kuidas Mart ja Leena tegutsevad, ning ta otsustas noored proovile panna. Kõigepealt külastas Lumeeit Marti, et noormehe tegutsemisele pilk peale visata. Ta ilmus poisi ette ja küsis:,,Mart, kas sa tead, kuidas sinu tegevus loodust mõjutab?’’ Mart naeris ja ütles selle peale: ,,Mis siis? Mida rohkem ma lund müün, seda rohkem ma raha saan. Inimesed tahavad lund ja kui mina seda neile ei müü, teeb seda keegi teine.’’ Lumeeit raputas pead:,, Mart, kui sa võtad looduselt rohkem, kui ta anda suudab, karistab loodus sind peagi ise.’’

Järgmisel päeval muutus ilm äkki. Ootamatult tuli suur sula, jää kadus järvedelt ja lumi õuest, kõikjal voolasid veed. Sellise soojaga keset suurt talve ei jäänud alles ühtegi lumevalli ega jääpurikat. Mart kaotas kõik - tema töömehed jäid tööta ja tema lumevarud sulasid kiiremini, kui ta suutis neid maha müüa. 

Seejärel läks Lumeeit Leena juurde ja ütles:,,Sa oled hoidnud loodust ja mõelnud inimeste ja loomade peale, tänutäheks tahaksin sulle kingituse anda.’’ Ta ulatas Leenale maagilise lumehelbe, mis hoidis lund alati valge, koheva ja ilusana. See tähendas, et Leena sai oma ettevõtet arendada ilma loodust kahjustamata. Tema lumi püsis kerge ja valge terve pika talveaja. Leena kasutas seda kingitust targalt: ta aitas külaelanikke, kes olid Mardi tõttu hätta jääanud.

Mart pidi lõpuks tunnistama oma vigu. Ta palus neiult oma ahnuse pärast vabandust ning oli valmis õppima Leenalt, kuidas äri saab edukas olla ka loodust hävitamata. Mart sai aru, et igal teol on tagajärg: mida rohkem head teed, seda suurem rõõm on tehtud tööst ja saadud tulemustest. Leena hakkas Mardile meeldima ning kui noormees ükskord julgust kogub, kosib ta neiu enesele naiseks. Elu külas aga hakkas taas õitsema ja inimesed rääkisid veel aastaid Lumeeide tarkusest.

Sellest loost võib võtta kaasa õpetussõnad: kes hoolib loodusest ja kaasinimestest, see saab tõeliselt rikkaks, aga kes mõtleb ainult omakasule, kaotab lõpuks kõik.

Are Kool Võistkond Arekad: Kerlin Hütt ja Lili-Marleen Ojamets (7. kl), juhendaja Marju Sepp

 

Õppekäik Tallinnasse

 7.klass

,, Barokklossi ajalugu” Kadrioru loss

Kadrioru loss on hea barokkstiili õpetaja, kuna siinne kaunistusterohke peasaal on üks uhkemaid barokkarhitektuuri näiteid nii Eestis kui kogu Põhja-Euroopas. Tõlgendame lossi rajaja Peeter I jaoks olulisi sümboleid, tõstame pilgu laemaalile ning mõtleme lossi kõige suurema teose juurde uue allegoorilise loo. Peeter I isiklik maalitõlgendus aitab meelde tuletada Põhjasõja vastaspooled ja sõja tulemuse. Vaadatakse üle valitsejate portreed ja nende eluruumid ning uuritakse, kes on lossis veel aja jooksul elanud ja milliseid muudatusi nad on endaga kaasa toonud.

Loovtööna kujundavad õpilased oma monogrammi, inspiratsiooniks peasaalis nähtud keiserlikud nimetähed.

Tallinna botaanikaaed ,,Elu vihmametsades”

Ekskursioonil tutvume erinevate vihmametsas kasvavate taimede eluvormidega – puude, põõsaste, liaanide ja epifüütidega, nende eripärade ja kohastumustega. Ekskursioon toimub troopika kasvuhoones.

            

Tantsupeole! Komisjonile esinemas

Täna näitavad meie tantsupiigad Joko, Kerlin, Janely, Eliise, Miia Eliise, Sofiia, Greete Mai ja Grete-Liis tähtsale komisjonile ette seda, mida nad terve aasta õpetaja Janega on õppinud. 11.aprillil selgub, kas nad ka tantsupidulised on. Hoiame omadele pöialt!