Meeskondlik Creatloni
võistlus selleks aastaks läbi. Creatloni aasta statistika:
5. oktoobril 2024.
toimunud e-viktoriinil majandusest osales 2542 õpilast 80 koolist. 31.
detsembriks registreeris võistlusele 71 tiimi. Meeskonnatöö 1. ülesande
lahendused saatsid registreerinuist 38 tiimi 9 koolist. Meeskonnatöö 2.
ülesande lahendused saatsid 26 tiimi.
II koht – tiim Arekad Are Koolist
koosseisus Lili-Marleen Ojamets ja Kerlin Hütt, 7. klass ning Deivid Saal 8.
klass, juhendaja Marju Sepp
Tänavusele ettevõtlusmuinasjuttude võistlusele esitati
Eesti eri paigust 93 lugu kirjutise, video ja audimuinasjutu näol, mis
kõnelesid ettevõtluse ja töö väärtustest põnevas muinasjutulises võtmes.
Toredaid lugusid said noored luua nii individuaalselt kui ka tiimiga koos.
7.-9. klasside arvestuses jagunesid kohad
järgmiselt:
I koht Are Kooli
tiim Arekad, koosseisus Lili-Marleen Ojamets, Kerlin Hütt muinasjutuga “Lumeeide
õppetund“
Foto:
Kelin Hütt ja Lili- Marleen Ojamets, juhendaja
Marju Sepp (JA Eestis, 5.04.2025)
Ettevõtlusmuinasjutt
Lumeeide
õppetund
Kaugel põhjalas, kus
talved olid pikad ja härmatis kattis metsa, elas Lumeeit – võimas talvehaldjas,
kelle hoole all olid lumi, jää ja külm tuul. Inimesed teadsid, et kui Lumeeit
oli lahke, tõi ta maale pehme lumevaiba ja kristallselged jääpurikad, aga kui
vihastas, võis saata rahet, pakast, lumetorme või jätta inimesed üldse ilma lumeta.
Ühes külakeses, mis ei
asu väga kaugel meist, olid Lumeeide talved alati kaunid ja lumerohked olnud.
Viimastel aastatel aga käredate külmakraadidega, kuid maa oli kahjuks
lumeta. Miski oli Lumeeide välja
vihastanud. Selles külas elasid kaks noort ettevõtjat: Mart ja Leena. Mõlemad
teenisid elatist jää ja lume müümisega, sest külaelanikud ihkasid endiselt
valget lumevaipa, suusa- ja kelguradu, lumememmede, -kindluste ehitamist ja
muid vahvaid lumiseid talverõõme. Nende kahe noore inimese ärid olid aga väga erinevad.
Mart oli kiire ja kaval
poiss. Ta tegi kõik selleks, et äri kiiresti käima läheks ja inimesed palju
lund ostaksid. Lumi läks ilmtingimata inimestele peale, sest aastatega oli
külas lumi nii haruldaseks muutunud, et igaüks oli nõus selle eest hingehinda maksma. Mart palkas enda ettevõttesse tööle inimesed,
kes kogusid suurte masinatega järvedelt jääd.
Peagi lasi Mart ehitada endale suured tehased,
kus kogutud jää lumeks jahvatati. Ta nõudis oma teenuse eest ebaõiglaselt suurt
tasu. Peale selle ei maksnud ta oma töölistele piisavalt ja jättis suurema osa
rahast endale. Mart ei hoolinud loodusest ega külarahvast. Ta võttis alati
rohkem kui vaja, langetas metsa, et täita oma suuri ladusid, lasi oma tehastest
välja mürke, mis mõjusid inimestele ja loodusele halvasti. Marti see aga ei
huvitanud, kuna suurte ladude, mürkide ja raha abil toodetud lumi nägi imeline
välja. Peagi hakkas külarahvas märkama, et järved kuivavad kiiremini, inimesed
ja loomad tehase piirkonnas millegipärast haigestuvad. Metsloomad ja kalad
kadusid küla ümbrusest, sest nende elupaik oli muutunud elamiskõlbmatuks.
,,See pole minu mure!’’ ütles Mart suure
suuga. ,,Kui inimesed tahavad ilusat lund, peavad nad sellise olukorraga
arvestama.’’
Leena seevastu tegutses
teisiti. Ta mõistis, et loodus peab tasakaalu jääma ja vastutustundlik
ettevõtlus on ainuke viis, kuidas äri saab pikaajaliselt edendada. Leena
kasutas lume tootmiseks ainult looduslikke külmakaevusid, mis kogusid vett ja
külmutasid selle ilma loodust kahjustamata. Algul jahvatas Leena oma jää ise,
kuid siis leiutas masina, mis valmistas lund tuule- ja päikeseenergia abil.
Peale selle töötas Leena välja ka lumetaastamise meetodi, millega aitas
järvedel jääkihi alles jätta, kasutades lumetootmiseks puhastatud
heitvett.
Leena müüs oma lund
õiglase hinnaga - tema hinnad olid mõistlikud. Ta hoolitses sellegi eest, et
kõik tema alluvad saaksid sissetulekust teenitud osa. Leena kasum ei kasvanud
küll nii kiiresti kui Mardil, ent tema äri kasvas kindlalt. Külarahvas hindas Leenat.
Ühel rahulikul ööl ilmus
Lumeeit külasse. Kord maa peale kiigates oli ta avastanud, et temast hoolimata
oli küla lumevaibaga kaetud. Lisaks olid haldjani jõudnud jutud, kuidas Mart ja
Leena tegutsevad, ning ta otsustas noored proovile panna. Kõigepealt külastas
Lumeeit Marti, et noormehe tegutsemisele pilk peale visata. Ta ilmus poisi ette
ja küsis:,,Mart, kas sa tead, kuidas sinu tegevus loodust mõjutab?’’ Mart
naeris ja ütles selle peale: ,,Mis siis? Mida rohkem ma lund müün, seda rohkem
ma raha saan. Inimesed tahavad lund ja kui mina seda neile ei müü, teeb seda
keegi teine.’’ Lumeeit raputas pead:,, Mart, kui sa võtad looduselt rohkem, kui
ta anda suudab, karistab loodus sind peagi ise.’’
Järgmisel päeval muutus
ilm äkki. Ootamatult tuli suur sula, jää kadus järvedelt ja lumi õuest, kõikjal
voolasid veed. Sellise soojaga keset suurt talve ei jäänud alles ühtegi
lumevalli ega jääpurikat. Mart kaotas kõik - tema töömehed jäid tööta ja tema lumevarud
sulasid kiiremini, kui ta suutis neid maha müüa.
Seejärel läks Lumeeit
Leena juurde ja ütles:,,Sa oled hoidnud loodust ja mõelnud inimeste ja loomade
peale, tänutäheks tahaksin sulle kingituse anda.’’ Ta ulatas Leenale maagilise
lumehelbe, mis hoidis lund alati valge, koheva ja ilusana. See tähendas, et
Leena sai oma ettevõtet arendada ilma loodust kahjustamata. Tema lumi püsis
kerge ja valge terve pika talveaja. Leena kasutas seda kingitust targalt: ta
aitas külaelanikke, kes olid Mardi tõttu hätta jääanud.
Mart pidi lõpuks
tunnistama oma vigu. Ta palus neiult oma ahnuse pärast vabandust ning oli
valmis õppima Leenalt, kuidas äri saab edukas olla ka loodust hävitamata. Mart
sai aru, et igal teol on tagajärg: mida rohkem head teed, seda suurem rõõm on
tehtud tööst ja saadud tulemustest. Leena hakkas Mardile meeldima ning kui
noormees ükskord julgust kogub, kosib ta neiu enesele naiseks. Elu külas aga
hakkas taas õitsema ja inimesed rääkisid veel aastaid Lumeeide tarkusest.
Sellest loost võib võtta
kaasa õpetussõnad: kes hoolib loodusest ja kaasinimestest, see saab tõeliselt
rikkaks, aga kes mõtleb ainult omakasule, kaotab lõpuks kõik.
Are Kool Võistkond
Arekad: Kerlin Hütt ja Lili-Marleen Ojamets (7. kl), juhendaja Marju Sepp
